[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

spiraal ‹-i 21› ‹s›

1. mat. a. tasandiline joon, mis ümbritseb lõpmata paljude keerdudena mingit punkti b. ruumiline joon, mis ümbritseb lõpmata paljude keerdudena mingit telgjoont, näit. kruvijoon
2. miski kujult eelmist meenutav, keerde omav. a. sellise joonena kulgev liikumistee v. liikumine; selline kujund. Tee kruvib end spiraali mööda mäkke. Lennuk vajus mööda ahenevat spiraali keereldes allapoole. Hävitaja puurib end järsu spiraaliga allapoole pilvi. Kullid tiirutasid madalates spiraalides puude kohal. Lint võimleja käes moodustab õhus spiraale. Ajalugu jõuab spiraali kombel uue ringiga vana juurde tagasi. Spiraali käänatud käevõru. Laasturibad keerdusid spiraali. Spiraalina mähitud pael. Suits tõuseb spiraalina üles. b. selline ese v. eseme osa, näit. küttespiraal, vedru. Lahtise spiraaliga pliit. Spiraal lööb punaselt hõõguma. Nii väikese spiraaliga seda potitäit vett soojaks ei saa. || emakasisene rasestumisvastane vahend. *Ja paari kohvijoomise järel on teada üksteise preventiivtehnika, kas on spiraal või pessaar või söövad tablette. H. Nõu.
▷ Liitsõnad: arengu|spiraal, kaksik|spiraal, keedu|spiraal, kütte|spiraal, pronksspiraal.