[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sepp ‹sepa 22› ‹s›
sepistamise oskustööline. a. käsitööline, kes teeb põhiliselt tagudes metallist tarbeesemeid; ‹liitsõna järelosana› kasut. ka muude käsitööliste kohta. Väljaõppinud sepp. Mõisa, küla sepp. Õppisin sepa ameti oma isalt. Sepaks õppima võeti tugevaid poisse. Rauda töötlesid elukutselised sepad. Sepp taob tulist rauda. Sepp lõi hobusele rauad alla. Sepale, sepile minema, sepal, sepil käima 'mingit sepatööd teha laskmas käima'. Poiss saadeti sepale kirvest tellima. Tal on tugevad käed nagu sepal. Igaüks on oma õnne sepp. b. tehases masinatega sepatöö tegija
▷ Liitsõnad: küla|sepp, linna|sepp, lossi|sepp, maa|sepp, mõisa|sepp, riigisepp; hõbe|sepp, kard|sepp, kivi|sepp, klaas|sepp, kullas|sepp, laud|sepp, messingi|sepp, plekk|sepp, puu|sepp, raud|sepp, vase|sepp, vasksepp; adra|sepp, ankru|sepp, ehte|sepp, hobuseraua|sepp, kannuse|sepp, katel|sepp, kellas|sepp, lukk|sepp, lühtri|sepp, mõõga|sepp, mündi|sepp, noa|sepp, peen|sepp, pussi|sepp, püssi|sepp, relva|sepp, vikatisepp; aamis|sepp, harja|sepp, kasuk|sepp, kiige|sepp, king|sepp, korv|sepp, kübar|sepp, küünla|sepp, laeva|sepp, luua|sepp, mudel|sepp, mööbel|sepp, müür|sepp, nahk|sepp, paadi|sepp, piibu|sepp, pott|sepp, pütt|sepp, ratas|sepp, ratta|sepp, saani|sepp, sadul|sepp, tõld|sepp, tõllas|sepp, tünder|sepp, tündri|sepp, voki|sepp, vokk|sepp, vöö|sepp, õllesepp; keele|sepp, laulu|sepp, riimi|sepp, saatuse|sepp, salmi|sepp, soss-|sepp, sule|sepp, sõna|sepp, valmi|sepp, värsisepp.