[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

seniit ‹-niidi 21› ‹s›

1. astr vaatlejat läbiva püstjoone ja taevasfääri ülemine lõikepunkt, lagipunkt. Päike on otse seniidis, pea kohal. Päike, täht läheneb seniidile, tõuseb seniiti, läbib seniidi. Päike paistab seniidist.
2. piltl kõrgpunkt, tipp. Võistleja oli oma sportlike võimete seniidis. Seniiti kerkisid uued malekuulsused. Suvehooaeg on seniidis. Meeleolu oli tõusnud seniiti. *.. ta on jõudnud oma elu ja võimalik et ka oma ajastu seniiti.. V. Adams.