[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sektor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mat tasandil joonega piiratud kujundi osa, mille eraldavad kaks kujundi sisepunktist lähtuvat kiirt; ruumis pinnaga piiratud keha osa, mille eraldab keha sisepunktis paikneva tipuga kooniline pind. Ringi, kera sektor. Sektori tipp. Sektori pindala, ruumala.
2. lõik, ala, osa. a. (konkreetsemalt, näit. radiaalselt eraldatuna). Juusturatta sektorid. Õuna, tomatit sektoriteks lõikama, jagama. Staadioni sektorid. Väed asusid pealetungile mitmes sektoris korraga. Elas Berliinis USA sektoris. b. (üldisemalt, abstraktsemalt). Avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ning -ettevõtted. Kolmas sektor ühiskonna see osa, mis ei kuulu avaliku võimu ega ärisektori alla, mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühendused. *Mööblivalmistamise kõrval sai tisleritöös teiseks tähtsaks sektoriks taluelamutele uste ja akende tegemine. A. Viires.
▷ Liitsõnad: ida|sektor, läänesektor; laske|sektor, rünnaku|sektor, tule|sektor, vaatlussektor; era|sektor, majandus|sektor, riigi|sektor, ärisektor.
3. asutuse v. organisatsiooni osakond. Töötas majandusinstituudi keskkonnaökonoomika sektoris. Sektoris oli nõupidamine.
▷ Liitsõnad: arheoloogia|sektor, keele|sektor, leksikoloogia|sektor, murdesektor.