[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sekretär ‹-i, -i 10› ‹s›

1. asutuse, organisatsiooni asjaajamist, kirjavahetust jms. korraldav ametnik. Vallavanemat ei olnud, kohal oli ainult sekretär. Riigikantseleis vabanes sekretäri ametikoht. Firma vajab raamatupidajat ja sekretäri. || juhtivtöötaja v. eraisiku isiklik abistaja. Peadirektori isiklik sekretär. Kirjanik dikteerib oma teose sekretärile.
▷ Liitsõnad: kohtu|sekretär, linna|sekretär, vallasekretär; erasekretär vrd teadussekretär.
2. koosoleku, istungi vms. protokolli koostaja, protokollija. Valitakse koosoleku juhataja ja sekretär. Kohtuistungi sekretär. Olin võistlustel sekretär.
▷ Liitsõnad: raesekretär.
3. ‹liitsõna järelosana› kõrge riigiametnik mõnes riigis
▷ Liitsõnad: pressi|sekretär, riigisekretär.
4. nõuk poliitilise, ühiskondliku vm. organisatsiooni valitav juht. EKP Keskkomitee esimene sekretär. Komsomoliorganisatsiooni sekretär.
▷ Liitsõnad: ideoloogia|sekretär, komsomoli|sekretär, parteisekretär; peasekretär.
5. kirjutuspult allakäänatava lauaplaadiga ja laegastega kirjade jms. jaoks. Vanaaegne punasest puust sekretär. Sekretäris oli salalaegas.