[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sapp1 ‹sapi 21› ‹s›

1. füsiol maksas tekkiv seedenõre. Sapp koguneb maksast sapipõide. Haige oksendas sappi. Viha, mõru kui sapp.
2. piltl tigedus, kibedus, vimm. Vanamees oli täis kurja sappi. Süda, hing oli täis tuska ja sappi. Südamesse, hinge on aastatega kogunenud sappi. Mehe sapp hakkas, läks keema, kees üle 'mehes tõusis tigedus'. Valas kogu oma viimase aja sapi esimese ettesattuja peale välja. Tundis eneses sappi kasvavat. Pikapeale Kadri sapp lahtus ja ta rahunes. Iga tema sõna nõretas sapist. Küll oli tema sõnades palju sappi! Mesi suus, sapp südames. *Polnud kerge neelata alla soovide täitumatuse sappi. E. V. Saks.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes taime- v. drooginimetuses
▷ Liitsõnad: maa|sapp, karusapp.

sapp2 ‹sapi 21› ‹s›
meteor kollakas laik Päikese kõrval v. rõngas Kuu ümber. *Kuid eileõhtune sapp päikese all oli täitnud [ilma suhtes] oma lubaduse. H. Sergo. *.. ja taevalael / näen poolkuud sapis. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kuu|sapp, päikesesapp.