[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sagar1 ‹-a 2› ‹s›
kõver (puu)liist värava- v. uksehingeks; selle konks. Ukse, värava sagarad. Uks on sagarail ripakil, kääksus roostetanud sagarail. Värav oli langenud sagarailt, murti sagarailt. Uks avanes sagarate kriuksudes. Kuuri uks rippus ainult ühe sagara küljes. *.. rauda osta näiteks sugugi tarvis ei olnud, uks pandi puust sagarate peal käima.. A. Kitzberg. || samasugune kinnitusvahend mingil esemel. Kirstu kaas liigub puust sagaratel. Kann oli sagaral käänduva kaanega.
▷ Liitsõnad: puu|sagar, ukse|sagar, väravasagar.

sagar2 ‹-a 2› ‹s›

1. hoog, rops (hrl. vihma). Tuli hea, tubli, tihe sagar vihma. Mõni sagar sooja vihma, ja kõik lööb haljendama. Rohi oli märg, öösel oli sadanud paar sagarat. Vahel sajab peene kihuna, vahel tugevate sagaratena. Vihma ladises, sekka ka mõni sagar rahet. *Äkki põrutas vastu akent jämedapiisaline sagar. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: vihma|sagar, sajusagar.
2. kobar, salk; tropp. Inimeste sagar. Küla vahel liikus noori sagaratena. Teised olid tema ümber sagaras koos. Miks te kõik sagarasse kogunete? Põõsa varjus oli põldpüüde sagar. Tee ääres oli hoonete, tihe põõsaste sagar. Pilvede sagarad liikusid kiiresti üle taeva. *Mehe tuline hingus tõi terve pilve viinalehka ja ta sõnad sagara sülge Marfa Matvejevna näkku. V. Õun.
▷ Liitsõnad: pilve|sagar, suitsusagar.
3. anat elundi suuremal v. vähemal määral eristatav osa (lobus) (näit. ajus, kopsus, näärmeis). Suuraju sagarad. Kilpnäärme, eesnäärme parem sagar.
▷ Liitsõnad: kiiru|sagar, kopsu|sagar, kukla|sagar, maksa|sagar, oimu|sagar, otsmikusagar; ees|sagar, kesk|sagar, taga|sagar, ülasagar.