[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sünnitus ‹-e 5› ‹s›

1. (naisel, emasloomal:) loote ja päramiste väljutamine emakast sünnitusteede kaudu, sünnitamine. Ajaline, enneaegne sünnitus. Sünnitus oli raske, kerge. Laps tuli ilmale, aga ema suri sünnitusel. Emis oli haigestunud sünnituse järel.
▷ Liitsõnad: esma(s)|sünnitus, hilis|sünnitus, nuri|sünnitus, tang|sünnitus, äkksünnitus.
2. sünnitis. *Aga mis siis, kui maailm on samuti inimese peaaju sünnitus nagu jumalgi? A. H. Tammsaare. *Osa uurijaid arvab neid [kaljuhaudu] II aastatuhandel tekkinud olevat, osa näeb neis rooma ajastu sünnitusi. V. Vaga.
▷ Liitsõnad: vaimusünnitus.