[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

söögi|laud

1. laud, mille pealt süüakse. Pikk, ümmargune, lahtitõmmatav söögilaud. Tammepuust söögilaud on keset tuba, selle ümber kuus tooli. Söögilaual põles lamp. || söömiseks kaetud laud. Pere istus söögilauda 'sööma'. Söögilauas 'söömise ajal' vesteldi päevateemadel. Kui söögilauast 'söömast' tõusti, oli kõigil tuju hea. Söögilaual on kartulid, leib ja piim. Söögilaualt ei tohiks puududa värske puuvili. Sellest tuli meil juttu söögilaua ääres. Istus kutsumata söögilaua taha. *Tõnni tulekuga kujunes perekambri pikale söögilauale uus kord: karjapoiss pandi Tõnniga ühest kausist sööma.. P. Vallak.
2. piltl toidulaud, toit. Sõjaaegne kasin söögilaud. Seened mitmekesistasid töötute kesist söögilauda. Pere söögilaua nimel tuli otsida lisatööd. *Jänesel on nüüd suvi ja ristikupõld on ta rikkalik söögilaud. K. Põldmaa.