[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõsar ‹-a 2› ‹s›

1. õde. Vanem, noorem sõsar. Märt hoidis väga oma väikest sõsarat. See oli Hindriku sõsar Miili. Sõsarad ei olnud hulk aastaid teineteist näinud. Sõsar ei sõsarat toeta, vend ei venda avita. || lähedane naissoost kaaslane. *Me rännand kõrvu ainult selleks, / et olla sõsaraks ning velleks / neil', kel vaevat ihu, hing. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kooli|sõsar, leerisõsar.
2. piltl midagi sarnast, lähedast, samasse liiki kuuluvat vms. Pangodi järv meenutab paljus oma suuremat sõsarat Pühajärve. *Peale lühikese varrega metsmaasika, meie lemmiku, kasvab peamiselt parkides ta pikavarreline sõsar – kõrge maasikas. K. Põldmaa.