[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõltumatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as sõltumatu). Täielik, näiline sõltumatus. Kohtuvõimu, riigi, kunstniku sõltumatus. Sõltumatus kliimatingimustest, aastaajast. Kunstniku unistuseks oli sõltumatus ümbritsevast maailmast. Sõltumatust taotlema, saavutama, kätte võitma, säilitama.