[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõja|vang [-i]
sõj
1. vaenlase kätte vangi langenud teise sõdiva poole relvajõududesse kuuluv isik. Saksa sõjavangid töötasid „Estonia” teatri taastamisel. 13 sõjavangi põgenes vangilaagrist. Vanaaja orjanduslikes riikides kasutati sõjavange ülikute orjadena.
2. ‹sisekohakäänetes› sõjavangiks olemine, sõjavangi seisund. Sõjavangi langema. Sõjavangis olema, viibima. Sõjavangist vabanema. *Ta pidi minema läände, otse läände, kui tahtis pääseda sõjavangist .. Mart Kalda.