[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

roog ‹roa, -a 22› ‹s›
söök, toit. Hõrgutav, maitsev, kuninglik roog. Jahtunud, maitsetu, vesine roog. Soojad, külmad road. Rooga valmistama, keetma, küpsetama. Suur, lai, ahvatlev roogade valik. Restorani menüüs oli sadakond rooga. Road maitsesid hästi. Seda rooga poiss eriti ei armasta. Kõik pidulised asusid agaralt roogade kallale. Laud nõtkub, ägiseb roogade raskuse all. Pidulik lõunasöök koosnes viieteistkümnest roast. Teekäija kutsuti rooga võtma 'sööma'. Toores liha on lõvi tavaline roog. Mullikas langes huntide roaks. Parem vatsa rebestada kui hüva rooga üle jätta. *Varsti oli toas uus pruukostilaud auravate roogade ja meelitavate pudelitega kaetud. E. Vilde. | piltl. Hooned läksid kahjutule, leekide roaks. Metallirisu jäi rooste(le) roaks.
▷ Liitsõnad: ahju|roog, eel|roog, firma|roog, jõulu|roog, järel|roog, kala|roog, kana|roog, lemmik|roog, liha|roog, lõuna|roog, magus|roog, maius|roog, meelis|roog, muna|roog, panni|roog, pea|roog, peo|roog, pidu|roog, pulma|roog, põhi|roog, pühade|roog, rahvus|roog, seene|roog, vormiroog; tuleroog; võllaroog.

roog ‹roo, roogu 21› ‹s›

1. bot mõne kõrrelise (pilliroo, bambuse vms.) tugev kõrs; pilliroog. Kuivanud roog. Rannas sahiseb roog tuule käes. Tõi mererannast koorma roogu. Roogu lõikama, niitma. Roogu täis kasvanud merelaht. Roost punutud matt. Roost katusega suvemaja. || roostik. Kaldaäärne roog. Hüüp häälitseb roos. Part tegi roo kohal tiiru. *Jooksime päris alasti metsajärve rannal, püüdsime üksteist roos ja ujusime võidu järvel .. E. Ellor.
▷ Liitsõnad: suhkruroog.
2. roogu meenutav kandev tugiosa v. detail; roots, rood [roo]. Tuuleveski tiiviku roog. Kass sõi kalad kõige roogudega ära. Kaevukook on kinnitatud roo ladva otsa külge. Vanasti õmmeldi hanesule rooga. *Mats pani külalise õlgedele istuma ja pakkus silku. „Sel ju roog sees,” kaebas pirts tüdruk. A. Vanapa.
▷ Liitsõnad: kaevu|roog, lehe|roog, pooli|roog, saba|roog, selgroog.