[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rinnus ‹-e 4› ‹s›

1. tugev peen rihm rangipuude kokkutõmbamiseks. Sulane kinnitab rinnust. *Ilmse vilumusega kinnitas ta aisad roomadega loogale ja rinnust kinni tõmmates tõstis jalagi vastu rangipuud.. M. Raud.
▷ Liitsõnad: rangirinnus.
2. hrv rõiva rinnaesine. *Raudsed sõrmed hoidsid teda rinnusest ja kaelusest.. F. Tuglas.