[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

riiul ‹-i 2› ‹s›
seina vm. vertikaalpinna külge kinnitatud rõhtne alus asjade paigutamiseks; sellistest alustest koosnev mööbliese. Voodi kohal, peegli kõrval on riiul. Riiulil on telefon. Kõik seinad on riiuleid täis. Seinast seina ulatuvad riiulid. Maast laeni küündiv riiul. Kapi ülemises osas on riiulid ja allosas sahtlid. Sektsioonmööbli riiuleid saab ära võtta, ümber paigutada. Puhveti kõik riiulid on pudeleid täis. Mänguasjade, teatmeteoste, kuivainete, mütside riiul. Müüja sikutas ülemiselt riiulilt kangarulli. Kuivad nõud on riiulile pandud. Köögiviljahoidla riiulid. Haarab riiulilt paki ja tõttab vagunist välja. Tegime toa riiuliga kaheks. || kõnek (vaguni) nari. *Pikal talveõhtul on soojas toas mugavam istuda kui .. raudtee kõval riiulil pikutada. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: ava|riiul, kauba|riiul, kaupluse|riiul, klaas|riiul, köögi|riiul, kübara|riiul, laud|riiul, lille|riiul, noodi|riiul, nurga|riiul, nõude|riiul, pagasi|riiul, paki|riiul, poe|riiul, pöörd|riiul, raamatu|riiul, rest|riiul, sahvri|riiul, seina|riiul, sektsioon|riiul, toidu|riiul, varnriiul.