[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

revolutsioon ‹-i 21› ‹s›

1. pol riigipööre, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse (vägivaldselt) uuega. Madalmaade kodanlik revolutsioon. Aastail 1789–1794 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Vene revolutsioonid 1905. ja 1917. aastal. Revolutsiooni juhid, ohvrid. Revolutsiooni puhkemine, lüüasaamine, võit. *Eesti omariikluse taastamisel osalenud loovinimesed lõid siiralt kontseptsiooni laulvast revolutsioonist. H. Walter.
▷ Liitsõnad: islami|revolutsioon, kontr|revolutsioon, maailma|revolutsioon, palee|revolutsioon, rahva|revolutsioon, talurahva|revolutsioon, töölis|revolutsioon, vasturevolutsioon.
2. (muudes ühiskonnaelu valdkondades:) seisundi v. olukorra kiire ja murranguline muutumine. Neoliitiline revolutsioon. Teaduse ja tehnika revolutsioon. Kaameli kasutuselevõtt veoloomana tähendas revolutsiooni maailmakaubanduses. Suured avastused põhjustasid, kutsusid esile revolutsiooni loodusteadustes. Vältimatu on mõtteviisi revolutsioon. *.. ja oli teostanud oma vanapoisilikus üksinduses revolutsiooni – oli võtnud endale naise.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: agraar|revolutsioon, abielu|revolutsioon, hinna|revolutsioon, kultuuri|revolutsioon, moe|revolutsioon, seksuaal|revolutsioon, teadus|revolutsioon, tehnika|revolutsioon, tööstusrevolutsioon.