[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

räpane ‹-se 4› ‹adj›

1. kasimata, määrdunud, ropane. Põrand on räpane. Räpane teemaja, kõrts. Räpane ja haisev köök, koridor. Tuba on räpane, koristamata. Korterist jäi räpane mulje. Räpane laud leemendab õllest. Räpasel linal on räpased nõud. Räpased jalanartsud. Mis räpased kaltsud need siin on? Räpane õu, agul. Ekslesime kitsastel räpastel tänavatel. Hoovis mängisid räpased lapsed. Räpase välimusega vanamees. Su käed, riided on räpaseks saanud. Vesised ja räpased silmad. Räpane ja kärnas koer. Kevadine räpane lumesoga. || puhtust mittepidav. Noor inimene ei tohi nii räpane olla. Õnneks pole minia sugugi räpane, hoiab elamise kenasti puhta.
2. piltl alatu, nurjatu. See on räpane laim! Räpased skandaalid, mahhinatsioonid. Haub räpast plaani. Nägin su räpase arvestuse suurepäraselt läbi. Ja korraga seesugune räpane lugu! Poliitika on enamasti räpane mäng. Vägivald muutub tänapäeval üha räpasemaks. Ära pane tähelegi seda räpast kirjutist! Kasi minema, räpane molkus! *On tal aga hing räpane, on ka silmavaatamine räpane.. A. Hint. || kõlvatu, sündsusetu. Mees tegi neiule räpaseid ettepanekuid. Ma ei salli räpaseid suhteid. Madalad ja räpased instinktid.