[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

piiratus ‹-e 5› ‹s›

1. piiratud (7. täh.) olek; kitsus; väiksus. Inimlike võimete piiratus. Seesugune väärseisukoht on tingitud omaaegsete teadmiste äärmisest piiratusest. Katsed viitavad gravitatsiooni mõju piiratusele. Kirjandusele heideti ette temaatika piiratust. Vigastuse tagajärjeks oli liigese liikuvuse piiratus. Ressursside, majanduslike võimaluste piiratus on jätnud oma jälje linna arengule. Keskaegse turu piiratuse tõttu arenes käsitöö pikkamööda.
2. kitsarinnalisus, küündimatus, ahtus, madalal tasemel olek. Vaimne piiratus. Huvide, silmaringi, mõttemaailma piiratus. Maailmavaatelise piiratuse tõttu ei suutnud ta rahvaliikumisega kaasa minna. Veendusin peagi nende inimeste piiratuses. On märgatav autori piiratus nendes küsimustes. Oma rahvuslikus piiratuses ei tunne paljud huvi teiste rahvaste vastu. Varasema teaduse, filosoofia piiratus. *.. absoluutne kohustustele andumine peaaegu alati tähendab ka teatavat piiratust, teatavat kinnisilmi elust läbikõndimist.. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: klassipiiratus.