[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

piibel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
‹ka suurtäheliselt› kirikl ristiusu õpetuse aluseks olev, Uuest ja Vanast Testamendist koosnev pühade tekstide kogu, ristiusu pühakiri. Paks nahkkaantega piibel. Mustakaaneline kuldristiga väike piibel. Piiblit lugema, uurima. Seletas, tõlgitses piiblit vääriti. Jõuluõhtul luges isa piiblist ette. Lapsi kasvatati piibli vaimus 'eeskirjade järgi'. Kas võid seda piibli juures vanduda? Sellest räägitakse juba piiblis. Piibliski on öeldud, et.. || relig juudi usundi õpetuse aluseks olev, Toorast jt. raamatutest koosnev pühade tekstide kogu || piltl millegi põhitõdesid v. kellegi tõekspidamisi sisaldav teos. Kokaraamat oli nende kodu piibel. *Rudolf Mannov vajutab kämbla maokale kladele .. ja sõnab: „See on mu piibel. Selle raamatuta ma enam läbi ei saa.” K. Helemäe.
▷ Liitsõnad: perekonnapiibel; tondipiibel.

vanakuradi piiblit lugema vt vanakurat