[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

peaaegu ‹adv›
nii, et vaid pisut jääb v. jäi vajaka. a. kasut. koos määra, hulka, kogust vms. väljendava sõna v. sõnaühendiga; ligikaudu, ligemale. See kala kaalub peaaegu kolm kilogrammi. Tal oli kogutud peaaegu 5000 krooni. Peaaegu 100 lehekülge on veel lugeda. Kell oli peaaegu kümme, kui ta lõpuks tuli. Siit on bussipeatusse peaaegu kolm kilomeetrit. Peaaegu kaks tundi jääb veel sõita. Ta on õpetajana töötanud peaaegu 40 aastat. Peaaegu kolmveerand ämbrit marju. Peaaegu pooled õpilastest söövad koolilõunat. Peaaegu kõik olid kohal. Vesi ulatus peaaegu põlvini. Tantsiti peaaegu hommikuni. Peaaegu niisama palju. Lumi oli peaaegu täiesti sulanud. Sadas peaaegu iga päev. Mida sa sellest loost tead? – Peaaegu mitte midagi. b. kasut. koos seisundit, kvaliteeti, olekut, viisi vms. väljendava sõnaga; enam-vähem. Peaaegu samasugune, võrdväärne. Peaaegu valmis, uus. Väljas on juba peaaegu pime. Helehall, peaaegu valge riie. Kingade tallad on peaaegu auklikuks kulunud. Paat kaldus peaaegu kummuli. Kõik läks peaaegu endist viisi. Mäletas seda kirja peaaegu sõna-sõnalt. Lastele meeldib peaaegu alasti, paljalt ringi lipata. Sadas peaaegu vahetpidamatult. Raha on peaaegu otsas. Ta on blond tüdruk, peaaegu nagu emagi. Ta oli lõbus, peaaegu ülemeelik. Öö on hämar, peaaegu valge. Noorsõdurid on veel peaaegu lapsed. Ta on juba peaaegu doktor. *See on suur jõgi, peaaegu meri. L. Meri. *.. kõht mitte just päris, aga ometi peaaegu täis. H. Susi. c. kasut. koos verbiga; äärepealt. Oleksin peaaegu kukkunud. Laps pidi peaaegu nutma hakkama. Ah jaa, oleksin peaaegu unustanud. Isa oleks peaaegu lubanud, aga ema oli vastu. Lõke oli peaaegu kustunud. Peaaegu võiksin sinuga nõustuda. Kõnet pidades ta peaaegu karjus. Nad kõndisid kiiresti, peaaegu jooksid. Kuuski siin peaaegu ei kasva. *.. siis võis peaaegu et uskuda kulupeade juttu, et iid-ammu .. oli sadam seal sellel lodul asunudki. J. Kross.