[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

paradiis ‹-i 21› ‹s›

1. relig ristiusus esimese inimpaari kaunis ja muretu elupaik, Eedeni aed; koht, kuhu õndsate hinged pääsevad pärast surma, taevas. Aadam ja Eeva paradiisis. Paradiisi hea- ja kurjatundmise puu. Ristiusk tõotab paradiisi hauataguses elus. Muhamedi seitsmes paradiis.
2. looduslikult v. mõnes muus suhtes vaimustav paik; õnnelik, muretu olukord. Maapealne paradiis, paradiis maa peal. Saar oli vaikuse ja rahu paradiis. Matsalu on lindude paradiis. Siin oli mu lapsepõlve, esimese armastuse paradiis. Pärast linnaelu tundus suvituskoht talle lausa paradiis(ina). Ega siinne elu ole mingi paradiis! Naiste, meeste paradiis 'supelrannas ainult naistele v. meestele eraldatud ala'. *Ja väikeseks paradiisiks muutis vend Niitsaadu. Istutas õunaaia, palju ilupuid, põõsaid, roose, lilli.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ostuparadiis.