[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

põhjus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
seik, asjaolu, mis kutsub esile mingi teise asjaolu, nähtuse, sündmuse, teo vms.; seik, mille pärast midagi toimub v. tehakse. Peamine, tõeline, oluline, väline põhjus. Sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud, ajaloolised põhjused. Avarii, õnnetuse, tulekahju, unetuse, ebaõnnestumiste põhjus on esialgu ebaselge. Sõja ajend ja põhjused. Mis oli tema haiguse, surma põhjus(eks)? Põhjus ja tagajärg. Püüdis juhtunu põhjusi selgitada, uurida. Põhjust pahandamiseks oli küllalt. Seda on, pole põhjust kahetseda, häbeneda. Sa oled oma käitumisega ise kuulujuttudele, nurinaks põhjust andnud. Juhtum annab põhjust arvata, et.. Põhjus peitub sinus endas. Küllap Maarja ise oli kõige põhjus. Peab olema mingi põhjus, miks ta nii toimis. Põhjusi rõõmu tunda oli palju. Edu võistlustel sõltub mitmetest põhjustest. Solvus ilma ühegi, vähemagi, mingi põhjuseta. Põhjuseta 'õigustamata' puudumine. Töömehed said põhjusega 'õigustatult' kiita. Kas väsimusest või mõnel muul põhjusel jooksja komistas. Tegi seda kahel põhjusel. Lahkus sõjaväest tervislikel põhjustel. Mõnesugustel põhjustel ei saa ma sellest rääkida. *Kui naised lahutust algatavad, sunnivad neid tagant palju kaalukamad põhjused: mees joob, peksab, laamendab või liiderdab. A. Beekman. || ettekääne, ajend. Otsis äraütlemiseks sobivat põhjust. Lapsed mõtlesid välja igasuguseid põhjusi, et aga õue pääseda. Oli vaja leida mingi põhjus teistega kaasaminekust loobumiseks.
▷ Liitsõnad: alg|põhjus, pea|põhjus, sala|põhjus, tekkepõhjus.