[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

päts ‹-i 21› ‹s›

1. piklik ümarate otstega (v. ümmargune) leib; terve (suurem) leib v. sai. Päts leiba. Poolekilone põrandaleiva, peenleiva päts. Ostsin pool pätsi saia. Perenaine vormis leivataignast ilusad piklikud pätsid. Pätsid on ahjust tulnud, alles soojad. Lõikas pätsi otsast, pealt kannika, nuki, kääru, viilu. Alles hommikul tõin poest terve pätsi leiba ja nüüd on ainult pool järel! Ära anna kannikat enne käest, kui päts käes on.
▷ Liitsõnad: leiva|päts, karaski|päts, saiapäts.
2. kandiline tükk v. kamakas mingit ainet v. materjali. Turbarabas lõigatud pätsid laoti kuivama. Kuivad loomasõnniku ja mulla segust pätsid andsid põledes head kuumust.
▷ Liitsõnad: turbapäts.

päts ‹-u 21› ‹s›
karu, mesikäpp. Laanes oli nähtud pätsu poegadega. Vana pätsu jäljed viisid koopa juurde. *Küll oleks praegu hea kusagil sügaval laanekurus pätsu kombel talv kevadesse põõnata. H. Laipaik.

sooja pätsiga pähe saanud vt pea