[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pähkel ‹-kli, -klit 2› ‹s›

1. ka bot kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul); selle söödav seeme. Toored, valmis pähklid. Pähklid on alles rohelised. Väikese, suure tuumaga pähklid. Pähkleid korjama, koguma, lüdima. Pähklit purustama 'pähkli kõva kesta katki tegema'. Mindi pähklile 'pähkleid korjama'. Eile käidi pähklil 'pähkleid korjamas'.
▷ Liitsõnad: mets|pähkel, sarapuupähkel; rukki|pähkel, soolapähkel.
2. mingi muu kõvakestaline söödav vili v. seeme. Kookospalmi pähkel. Kreeka pähkel 'kreeka pähklipuu luuvilja siseosa'. Hiina pähkel 'maapähkel'. India pähkel 'akažuu seeme, nakar'.
▷ Liitsõnad: kookos|pähkel, koola|pähkel, maa|pähkel, muskaat|pähkel, para|pähkel, pistaatsia|pähkel, seedripähkel.
3. kõnek pähklipuu (1. täh.) puit. Mööbel oli pähklist ja mahagonist.
4. piltl keeruline probleem v. ülesanne. See küsimus on kõvaks, raskeks, tõsiseks pähkliks osutunud. Strindbergi näidend on lavastajale tõeline pähkel. Lahendada tuli veel mõnigi keeruline pähkel. Mis oli nuputamisvõistluse põnevaim pähkel? Pähklit purema 'nuputama, keerulist probleemi v. ülesannet lahendada püüdma'. See mees oli omaette pähkel.
5. ‹liitsõna järelosana› esineb seene- ja taimenimetustes
▷ Liitsõnad: juur|pähkel, hirve|pähkel, vesipähkel.