[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

orbiit ‹-biidi 21› ‹s›

1. astr taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes. Ringjooneline, elliptiline orbiit. Maa-, Kuu-keskene orbiit. Marsi orbiit on ellips. Maa tehiskaaslane lennutati, saadeti ettenähtud orbiidile. Kosmoselaev liigub orbiidil ümber Kuu.
▷ Liitsõnad: ringorbiit.
2. füüs elektronide tiirlemistee ümber aatomi tuuma
3. anat silmakoobas
4. piltl kellegi v. millegi mõjupiirkond, tegevusväli, huvialade ring. Sõda haaras, tõmbas oma orbiiti ka väikeriigid. Ta looming jäi avaliku tähelepanu orbiidist välja, kõrvale. Uued kuulsused kerkisid orbiidile. *Viktoria oli sattunud tiirlema Irinaga lähedastel orbiitidel. A. Beekman. *.. poiss kujutles kangekaelselt, et pikk lahusolek [tutvuse] nii rohelises alguses võib tüdruku mõnele teisele orbiidile eksitada. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: huvi|orbiit, mõju|orbiit, suhtlemisorbiit.