[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ootamatult ‹adv›
etteaimamatult, ettenägematult, etteteadmatult, ette teatamata. Poeg saabus, ilmus ootamatult koju. Mees toimis täiesti ootamatult. Löök tabas teda ootamatult. Oli saanud ootamatult puhkust. Ründama peab vastasele ootamatult. Täiesti ootamatult olid kõik ettepanekuga päri. Laskis köieotsa ootamatult peost. *Siis tuleb võõrastemaja peremees teda ootamatult vaatama. F. Tuglas. || äkitselt, järsku; üllatuslikult. Ootamatult kärgatas pikne, algas sadu. Lärm lakkas niisama ootamatult, kui oli alanud. Puhkes ootamatult nutma, naerma. Lahendus tuli ootamatult. Ootamatult lajatas hoop, lask. Loobus ootamatult oma heast töökohast. Ettepanek tuli (mulle) liiga, päris, täiesti, üsna, omajagu ootamatult. Ülesanne osutus ootamatult lihtsaks. Poisil oli ootamatult jäme hääl. *Jah, Hongkong on käeulatuses, ootamatult nagu ilmutus. V. Panso.