[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ootamatu ‹1› ‹adj›
mitte oodatud, etteaimamatu, ettenägematu. Ootamatu sündmus, teade, telegramm. Ootamatu saabumine, ilmumine. Ootamatu ilmamuutus. Ootamatud külalised. Ootamatu surm. Mul oli ootamatuid kulutusi, väljaminekuid. Rünnak, kallaletung ei olnud (neile) ootamatu. Ootamatute asjaolude tõttu pean otsekohe ära sõitma. Meeskonna võit, kaotus oli täiesti, vägagi, üsnagi ootamatu. Selle lavastuse menu on mõneti, mõnevõrra ootamatu. Noorusmälestused võivad meenuda kõige ootamatumal hetkel. Ootamatu nagu välk selgest taevast, nagu pauk luuavarrest. *Kuid selleks tekib ootamatu takistus, millele keegi varemalt polnud mõtelnud.. O. Luts. || äkiline; üllatav. Võpatas ootamatust signaalist, raksatusest, tõukest. Ootamatu vihmavaling, tuulepuhang. Teda haaras ootamatu õnne-, hirmutunne. Ajas mu ootamatu küsimusega segadusse. Elu võib teha kõige ootamatumaid keerdkäike. Vastasin endalegi ootamatu ägedusega. Katse andis ootamatuid tulemusi. Arheoloogide ootamatud leiud, avastused. Ta arvamused, nõuanded olid üsnagi ootamatud. Armastab ootamatuid värvikombinatsioone, kujundusvõtteid, riime.