[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

oga ‹11› ‹s›

1. bot taime mingi osa kattekihi teravaotsaline torkav väljakasve. Kibuvitsa, vaarika, karusmarjapõõsa ogad. Hobukastani viljakest on kaetud ogadega. Ogade tõttu on viirpuud eelistatud hekitaimed.
2. zool tugev ja terav okkataoline katte-, luu- vms. moodustis. Draakonkala mürgised ogad. Koha, kiisa seljauime ogad.
3. torkav teravik. Ogadega raudaed, sõjanui. Riided jäid okastraadi ogadesse kinni. Koerte dresseerimisel vajatakse ka ogadega kaelarihma.