[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

normaalne ‹-se 2› ‹adj›
normile vastav, normis olev; harilik, loomulik. Nägemine, kuulmine on mul normaalne. Normaalne vererõhk, kehatemperatuur. Normaalne, mitte kuiv ega rasune näonahk. Pole normaalseid töö- ega elutingimusi. Kahe riigi vahel loodi normaalsed suhted. Elu läheb jälle normaalsetesse rööbastesse. Oleks normaalne, et igal perekonnaliikmel on oma tuba. || psüühiliselt terve. See laps, mees ei ole päris normaalne. Normaalne inimene nii ei käitu.
▷ Liitsõnad: ebanormaalne.