[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nina ‹7› ‹s›

1. inimese ja selgroogsete loomade hingamisteede algusosa ning haistmisorgan. a. (inimesel). Suur, väike, madal, lai, kõrge, pikk, terav, sirge, kongus, nõgus, kõver, viltune, lömmi löödud, ülespidi otsaga, taevasse vaatav nina. Kreeka nina 'profiilis sirgjooneline nina'. Nina ots, selg, tiivad. Tal on nösus, nipsis nina. Nina on (külmast) punane, punetab külmast. Nina on märg, vesine, tatine. Nina nohiseb, luriseb, löriseb, tilgub. Nohistab, luristab, löristab, tõmbab, veab nina, ninaga. Nina on kinni, nohune. Nina nuuskama, pühkima, harima, rookima. Nina nokitsema, nokkima, urgitsema. Nina jookseb verd. Katsub näpuga ja nuusutab ninaga. Nina krimpsutama, kirtsutama. Nina sügeleb. Tõmbab, veab ninaga õhku, lõhna. Lõhn, lehk hakkas, lõi, tungis ninna. Nii vastik hais, et hoia nina kinni, peos. Külm näpistab nina, hakkab ninasse (kinni), nina kallale. Lapsed vaatavad aknal, ninad vastu klaasi. Me hingame kas läbi nina või suu kaudu. Räägib, iniseb läbi nina. Pomises, pobises (endale) midagi nina alla. Paneb, sätib prillid ninale. Vanaisa loeb, prill(id) ninal. Võtab prillid ninalt. Ta loeb palju, kogu aeg on nina raamatus. Tõstis nina raamatust. Lapsed, ärge vahtige kaevu, kaevukoll võtab ninast kinni! Tahab alati igal pool oma ninaga 'ninapidi' juures, jaol olla. Ära ninaga kirjuta 'meenutus kirjutajale, kelle nina on kirjutatavale liiga lähedal'. Silm sirkel (ja) nina vinkel (silma järgi, mõõduvahendit kasutamata tehtava töö kohta). Lähme tuppa nina 's.o. ka ennast' soojendama. Ära krimpsuta ühti nina, võid vahel mustemat tööd ka teha! Esteedid kirtsutasid põlglikult nina. Neil on inimene maha lasta nagu nina nuusata. Ants näitas Heinole isa selja tagant narrimiseks pikka nina 'pani harali sõrmedega käe(d) ninale pikenduseks otsa'. Habe mehe au, nina mehe nägu, kübar mehe kõrgus. *.. ei olnud keegi nii peene ninaga, et ei oleks ära kannatanud keskmist raipehaisu .. A. Kork. *.. ta on mulle nii omaseks saanud nagu silm peas ja nina näos .. E. Vilde. b. (loomal). Koer jookseb lõhna ajades ringi, nina maas. Külm nagu koera nina. Koer nuusib, nina pikal toidu poole. Hunt ulub, nina taeva poole, vastu taevast. Näe, seal juba nina kartulihunnikus! Hobune nuhutab nina(ga). Pullile pandi rõngas ninasse. Põdral on hea nina, tunneb kaugelt inimese lõhna. Torka vasikal nina piima sisse, siis õpib ise jooma.
▷ Liitsõnad: kong|nina, kotka|nina, kulli|nina, kõver|nina, nosu|nina, nõgu|nina, nöbi|nina, nöps|nina, nösu|nina, püst|nina, sadul|nina, tömpnina; kärss|nina, ratas|nina, rõngas|nina, terav|nina, vibunina.
2. kõnek inimene, isik; ka halvustavalt tegelase, asjamehe kohta. Iga nokk tuleb norima, iga nina tikub õpetama. Tähtsad, suured ninad sõidavad limusiinidega ette. Ära lase iga(l) nina(l) ennast käsutada. Viina arvestati, osteti pudel nina peale. Kingiraha koguti 10 krooni nina pealt. *Kus veel on nina välja ilmunud! Käsib aru anda ... V. Ilus.
▷ Liitsõnad: nalja|nina, napsi|nina, nõgi|nina, tahma|nina, tatt|nina, tindi|nina, viinanina.
3. kõnek taip, vaist, oskus midagi nagu õhust, nagu haistes välja uurida v. ennustada. Vaat kus on mehel nina, niisuguse asja aimas ette! Naistel on eriline nina kõike märgata. Küll ta välja nuhib, tal on hea, terav nina. *Kas oli Liina nina, see tähendab taip, teravam kui ühelgi teisel? K. Ristikivi. *Mõned rääkisid ka, et Vakkusel on nina, mingi kuues meel, millega ta end alati vee peal hoiab. R. Sirge.
4. hrl. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp. Adra nina. Laeva, paadi, lennuki nina. Auto ootas juba ukse ees, nina linna poole. Paat keeras nina vastu tuult. Paat jooksis ninaga kaldaliiva(le). Üks istus paadi ninas, teine päras. Kirvetera eesnurk on nina, taganurk kand. Vanaaegne ninaga 'eenduva mootoriosaga' buss. Kinga, saapa, suka, soki nina ja kand. Laia, tömbi, terava ninaga kingad. Saapatald on ninast lahti. Lahtise ninaga tuhvlid. Rautatud ninadega saapad. Kingad olid suured, nina(de)sse tuli paberit toppida. Traktor tõmbab nii, et nina tõuseb püsti. Teisel suusal murdus nina. Lilled, taimed tärkavad, torkavad ninad mullast välja. || poolsaare, neeme tipp, maanina. Kõpu poolsaare Ristna nina. *Leidsin siis neeme ninas vene, lükkasin lainetele ja katsusin põgeneda. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: adra|nina, kinga|nina, laeva|nina, maa|nina, neeme|nina, paadi|nina, saapa|nina, suusanina; veenina.
5. lastek (vahtrapuu tiibvilja kohta, mida lapsed kinnitavad näpitsana nina otsa). *Ta imestas, et vahtrapuule on alles jäänud ainult ninad ja et pajud on oma lehtedega kogu teeraja .. sillutanud. L. Promet.

[millestki] haisu ninasse ~ ninna saama, [kellelgi] on hais ninas vt hais

[millestki] lõhna ninasse ~ ninna saama, [kellelgi] on lõhn ninas vt lõhn

nina alla ~ ette, nina alt ~ eest, nina all ~ ees
(vahetu läheduse v. kättesaadavuse kohta). Torkas paberi mulle nina alla: eks loe! Tal peavad kõik asjad kogu aeg nina all olema, muidu ei leia kätte. Nina ees räägib mahedat juttu, tagaselja kirub. Hoiame tahapoole, ülemuste nina alt kaugemale. Raudtee läheb meil lausa nina alt läbi. Buss läks nina eest ära. Teine ostja jõudis ette, suvila läks nina alt minema. Lõi teisel mehel pruudi nina alt üle.

[kellelegi midagi] nina alla hõõruma
(kellelegi midagi) korduvalt, tüütavalt ning etteheitvalt meelde tuletama. Seda tookordset ebaõnnestumist hõõrub ta mulle ikka ja jälle nina alla, seda hõõrutakse elulõpuni nina alla.

nina (alles ~ veel) tatine (peas)
(veel, alles) noor ja kogenematu. Endal nina alles tatine, aga tuleb vanemaid inimesi õpetama. Mis naisevõtja August on, tal nina veel tatine.

ninaga pilduma
millessegi halvustavalt, üleolevalt suhtuma; liialt valima (nii et üks ega teine ei kõlba). Autojuhi amet on väärt amet, see pole ninaga pilduda. Kui ta nii kaua poisse ninaga pillub, jääb vanatüdrukuks. *Meil on praegu see meeldiv võimalus ja seda võimalust ei maksa ninaga pilduda .. H. Saari.

nina nina vastu
hrv vastakuti, silm silma vastu, ninapidi koos. *Ühel päeval .. oli ta nina nina vastu Järvega, keda ta varem polnud pannud tähele. V. Uibopuu. *.. metsa ääres seisid [Nigul ja Madli] kaua ja kõnelesid teineteisega nina nina vastu. E. Vilde.

nina norgu laskma, nina norgus ~ norus
meeleolul, tujul langeda laskma, masenduma; keegi norutab, on masendunud, löödud, häbistatud jne. Sellest saame üle, ära sellepärast nina norgu lase. Ei pruugi sul nina norus ega saba jalge vahel käia.

nina peale ~ ninale kirjutama

1. kellegi tähelepanu (demonstratiivselt) millelegi juhtima, kellelegi midagi ütlema. Nii see oli, aga ma ei lähe talle seda nina peale kirjutama. *„Tean või ei tea [kuidas Pearu Andrese rukkisse sai], sinu ninale ma seda ikkagi ei kirjuta,” vastas Andres iseteadvalt. A. H. Tammsaare.
2. hästi meeles pidama, kõrva taha kirjutama. *Aga pea meeles ja kirjuta endale nina peale, et sa meile tood või saadad küllaldaselt toidupoolist. O. Luts.

[kellelegi] nina peale ~ pihta andma, [kelleltki] nina peale ~ pihta saama
kellelegi (ninakalt, ülbelt, isekalt käituvale) õpetust andma; sellist õpetust saama, nina kõrvetama. Ära mine teisi õpetama, saad nina peale. Talle kuluks nina pihta anda, arvab endast ei tea mis. *Ometi kord saab see sakste sabarakk oma ülespidi nina pihta. A. Hint.

[kellelegi midagi] nina peale viskama
etteheitvalt meelde tuletama. *Kardad vahest, et keegi Sulle minevikku nina peale hakkab viskama? M. Metsanurk.

[kellelgi] nina peal tantsima
kellegi suhtes endale kõike lubama, kedagi üldse mitte arvestama. *Ta laskis sellisid teha, mis need tahtsid, ja õpipoisidki tantsisid tal vahel nina peal. E. Vilde.

[kuhugi] nina pistma

1. kuhugi sisse minema v. kuskilt välja tulema; sisenemas v. väljumas olema. Vahel harva pistab juhataja nina meie tuppa. Igaüks, kes nina uksest sisse pistab .. Nii külm, et ei julge nina välja pista. Igas poes, kuhu nina pistad, muudkui maksa. Isegi päike pistis nina välja.
2. raamatutesse, paberitesse, õppe- jm. materjalidesse informatsiooni saamiseks sisse vaatama, nendega tutvuma. Ei viitsi õppida, ei pista ninagi raamatusse. *Olgu uks lukus või lahti, mina tema pabereisse nina ei pista. M. Metsanurk.

nina püsti ~ selga ajama, nina (on) püsti ~ seljas
ülbeks, uhkeks muutuma; (keegi on) uhke, ülbe, ennast täis. Kes kõrgemale ametikohale saab, ajab kohe nina püsti. Peab end teistest tähtsamaks, ajab nina selga. Kõik on tähtsad tegelinskid, kõigil on nina püsti, seljas. *.. ära pea end teistest paremaks. Ära hoia nina püsti! L. Promet.

ninasid kokku pistma
(hrl. sosistades, salatsedes rääkimise, nõupidamise kohta). Pisteti ninad kokku ja peeti nõu, plaani. *Juba esimesel päeval nad pistsid oma ninad tema selja taga kokku ja irvitasid teda .. P. Vallak.

ninasse ~ ninna (kinni) kargama, ninas kinni olema, ninasse ~ ninna ~ nina peale hüppama
häbematult, ülbelt, tigedalt kellelegi midagi ütlema; kedagi sõnadega salvama. Madis kargab, hüppab kõigile ninna, tal on selline loomus. Ta on mul alati ninas kinni, iriseb ja jõriseb. Iga nolk tuleb nina peale hüppama.

[midagi] ninasse ~ ninna võtma
millestki puudutatud, solvunud olema. See oli üsna tavaline lõõp, aga tüdruk võttis selle ninasse ning läks minema. Ei maksa iga väikest asja, ütlemist ninasse võtta.

[kellelegi midagi] ninasse pistma
hrv kellelegi midagi (provotseerivalt, ässitavalt) ette rääkima. *.. ja eks võinud leiduda äraandjaid küllalt, kes seda [et Päärn Mahtra sõjast osa võttis] kohtusakstele ninasse pistaksid. E. Vilde.

ninast vedama
petma, tüssama, ninapidi vedama. *Mõnikord vedasid need irvhambad teda ninastki, narrisid ja valetasid suud-silmad täis. F. Tuglas (tlk).

nina tuule järgi hoidma ~ seadma vt tuul

nina täis võtma ~ tõmbama, [kellelgi] on nina täis
(purjujoomise, purjusolemise kohta). Ega tema oska piiri pidada, võtab, tõmbab nina täis.

nina umbe tõmbama
(purjujoomise kohta)

nina vastu lina
kino esimestes ridades. Kinos saime pileti esimesse ritta, istusime nina vastu lina.

nina vingu ajama ~ tõmbama, nina vingus
(halvustava, põlastava, rahulolematu ilme jm. tundeväljenduse kohta). Vaat kus preilikene, tõmbab laudatöö peale nina vingu. Alati on su(l) nina vingus.

nina vinklisse keerama ~ lööma
(peksmise, vastu vahtimist andmise kohta). Ähvardas mul nina vinklisse keerata.

nuhku ninna saama vt nuhk [nuhu]

(oma) nina kõrvetama
(ennatlikult, ettevaatamatult toimides) valusat õpetust saama. Elli oli mitmele poisile korvi andnud, nüüd ei julgenud keegi enam minna nina kõrvetama.

oma ninast kaugemale (mitte) nägema
ette näha, sündmuste käiku, keerukamaid seoseid jne. (mitte) aimata suutma. Kui sa oma ninast kaugemale näeksid, mõistaksid, et meie toimimisviis on ainuvõimalik.

(oma) nina [kuhugi] toppima
sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi. Ära topi oma nina teiste asjadesse, igale poole, minu isiklikku ellu.

[kellelgi] on nina õline
(purjusolemise kohta). Palgapäeviti on meestel nina õline.

pikka nina saama, pika ninaga jääma
(petmise, altvedamise, narritamise kohta). Läbiotsijad ei leidnud midagi, said pika nina. Poiss jäi pika ninaga. Jäime ilma, tulime pika ninaga tagasi.

suu põiki ~ põigiti nina all vt suu