[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

narr ‹-i 21›

1. ‹s›. a. see, kes teiste meelest otstarbekohaselt, mõistlikult ei käitu, keda ei maksa tõsiselt võtta, veidi ogar. Igavene, vana narr. Sellest narrist võib kõike uskuda. No mis sa ütled narrile! Lapsed ja narrid usuvad kõike. Keegi ei taha teiste silmis narriks jääda. Ära mängi narri. Armastus pidavat inimese ilma narriks tegema. Hoolitsesin selle suli eest nagu viimane narr. Jookse kui narr linna mööda. Narr, kes Narvast naise võtab, loll, kes linnast lehma ostab. *Või tulite siia, et veel kord üht vana narri haneks püüda oma pai näoga ja hea kõneandega? K. Ristikivi. b. (õukonnas, teatris vms.) kloun, pajats, veiderdaja. *.. kuninganna tahab ja käseb, narr teeb ja vastutab. A. H. Tammsaare. *Ja .. huugas karusselli leierkast ning lällutas narr palagani trepil. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: moenarr; hoovi|narr, koja|narr, laada|narr, õuenarr.
2. ‹adj› tobeda-, lollivõitu; kentsakas, pentsik, naeruväärne; ebamugav, piinlik. Narr asi, lugu, tunne. Joobnuna võib inimene teha narre tempe, sattuda narri olukorda, tal võib mõni narr mõte pähe tulla. Ta on lausa narr raamatute järele. Tuleb üle saada sellisest narrist argusest. Antakse igasuguseid narre käske, korraldusi. Jäta narrid lootused, unistused. Vanaemad on mõnikord lausa narrid oma üleliigse hoolitsusega. Kirub oma narri saatust. Kogu aeg see narr hirm, et võib-olla ei olda mu tööga rahul. Narr on minna, narr on ka minemata jätta. Narr on sellest rääkida, aga rääkima peab. || kõnek kehv, vilets, nigel. Palk on narrim kui narr. Nii narri hinna eest ma ei müü. Sportlast tabas ebaõnn, ta sai hoopis narri aja, tulemuse. *Tantsu laidavad, kel saapad narrid, / kangeid vürtse need, kel maokatarrid .. B. Alver.