[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

näidend ‹-i 2› ‹s›
hrl. näitelaval esitamiseks mõeldud kirjandusteos, draama. E. Vilde näidendid. Viievaatuseline näidend, näidend viies vaatuses. Tõsisesisuline, lõbus, jantlik, allegooriline näidend. Näidendi tegelased, rollid. Näidendi sündmustik, intriig. Näidendit lavale tooma, lavastama, esitama. Näidend tuleb, jõuab lavale järgmisel kuul. Koolipeoks õpiti (ära) ka ühe õpilase kirjutatud näidend. Mängib näidendis peaosa.
▷ Liitsõnad: laste|näidend, lühi|näidend, muinasjutt|näidend, nalja|näidend, noorsoo|näidend, tele(visiooni)|näidend, värssnäidend.