[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mutt1 ‹muti 21› ‹s›

1. tiheda sametja musta karvkatte ning labidjate eesjäsemetega peam. maasse rajatud käikudes elav putuktoiduline loom (Talpa europaea). Mutt ajab, tuhnib mulda üles. Must kui mutt.
▷ Liitsõnad: kukkur|mutt, vesimutt; mullamutt.
2. muttader. Ajasin mutiga kartulivaod sisse. Kartuleid mullatakse harkadra või mutiga.
▷ Liitsõnad: kartulimutt.

mutt2 ‹muti 21› ‹s›
kõnek eit. a. eakas naine. Kõik viimseni vanakesed: ätid ja mutid. Mutid müüvad väljaku ääres lilli. Ostsin ühelt mutilt sinililli. Muldvana mutt komberdab kepi najal. Ei maksa muttide jutte tähele panna. Noorukid nimetavad kolmekümneaastast naist juba mutiks. *Mutid venitavad [palvetunnis] laulda ja kõõksuvad nutta .. J. Peegel. b. abikaasa, naine. *„Eks sa, mutt, tuled ka lauda juurde,” ütles isa emale. J. Kruusvall. c. ema. Ülle kaudu saab moodsaid kingi, tema mutt on kingapoes müüja. „Ole sina vait, mutt!” ütles Kusti emale. *„Mis su vanemad selle kohta ütlesid?” – „Mutt muidugi häälitses – vanamehel olid muud huvid.” M. Seping. d. släng (naise, tütarlapse kohta). Tore tots, täitsa vahva mutt. *Helle on päris kombes mutt. Kas kavatsed ta'ga kergelt jamada? A. Valton.
▷ Liitsõnad: koja|mutt, koristaja|mutt, küla|mutt, lille|mutt, linna|mutt, maa|mutt, naabri|mutt, poe|mutt, turu|mutt, valvuri|mutt, vanamutt.

mutt3 ‹muti 21› ‹s›
kal tiibade ja kotitaolise päraga hrl. endisaegne võrkpüünis, nooda eriliik. Peipsi kalurite mõrrad ja mutid. Kalurid tulevad merelt mutte nõudmast.

mutt4 ‹muti 21› ‹s›
kaardimäng 2–6 isikule tihide võtmisega 15 silmast allamängimiseks. Mängiti, löödi, taoti mutti. || piltl lõpp, lõpetus. Äritsemisega, joomisega on nüüd mutt. *Öelnud, et tulid suuri tegusid tegema, tahtsid seigelda ja mutt. R. Kaugver.

asi (on) mutt vt asi

mutt5 ‹muti 21› ‹s›
mer rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks