[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ministeerium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
mingi ala haldamist juhtiv riigivalitsemise keskorgan. Ministeeriumi juhib minister. Ministeeriumi ametnikud, töötajad. Töötab ministeeriumis nõunikuna.
▷ Liitsõnad: ehitus|ministeerium, haridus|ministeerium, justiits|ministeerium, kaitse|ministeerium, kaubandus|ministeerium, keskkonna|ministeerium, kohtu|ministeerium, kultuuri|ministeerium, majandus|ministeerium, põllumajandus|ministeerium, põllutöö|ministeerium, rahandus|ministeerium, side|ministeerium, sise|ministeerium, sotsiaal|ministeerium, sõja|ministeerium, teede|ministeerium, tervishoiu|ministeerium, tööstus|ministeerium, välisministeerium.