[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

märkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. lühike suuline v. kirjalik selgitus, seletav lisand, kommentaar. Tegi ettekande kohta paar asjalikku faktilist märkust. Sellistest märkustest on probleemi uurijale kasu. Oponentide märkused dissertatsiooni kohta. Toimetaja tegi punase pliiatsiga märkusi käsikirja servadele. Kirjutis ilmus toimetuse märkusega. Teravad kriitilised, mõnikord isegi halvustavad, satiirilised, mürgised märkused. Kirja nurgal oli märkus „Täiesti salajane”. Õigusaktides on paragrahvidele lisatud veel täpsustavaid ja selgitavaid märkusi. Käsikiri tagastati märkusega: ei ole võimalik avaldada. Tabeli, õpilaspäeviku märkuste lahter.
▷ Liitsõnad: järel|märkus, kõrval|märkus, lühi|märkus, vahe|märkus, ääremärkus.
2. suuline v. kirjalik etteheide eksimuse, ebakohase käitumise jne. eest. Õpilasele kirjutati päevikusse märkus lohakuse, hilinemise pärast. Võistleja saab kohtunikult märkuse mõne mängureegli rikkumise pärast.
3. van meelemärkus, teadvus. *Nüüd tuli märkus pähe ja karistasin ka – krõmm talle [= hundile] takkajärele! E. Särgava. *Tulin märkusele ja vaatan: kubinal täiu loivab ihu peal .. O. Jõgi (tlk).