[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lubadus ‹-e 5› ‹s›
kindel lubamine midagi teha, teat. viisil toimida vm.; tõotus. Kui oled lubaduse andnud, tuleb see ka täita. Ta andis lubaduse, et enam viina ei võta. Ega sa pole oma lubadust unustanud? Pidi oma lubaduse murdma, lubadusest taganema. Võtsin talt lubaduse kindlasti tulla. Kandidaat püüdis ilusate lubadustega oma valijate poolehoidu (võita). *Laps, ära parem luba, kergel käel antud lubadused on rasked pidada! A. H. Tammsaare.