[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

laik ‹laigu 21› ‹s›
ümbrusest värvitooni vm. poolest erinev väike pinnaosa. Tapeedil oli tumedaid laike. Kaelustuvil on kaelal valge laik. Käsivarrel sinised laigud. Põllud laikudena metsatukkade vahel. Krohv oli laikudena maha langenud. Erutusest tulid näkku punased laigud. Laik on nahalööbe vorme. Päikese fotosfääri laigud. | piltl. Löön nii, et sust ainult märg laik järele jääb. *Ainult mu suhted Hannesega jäävad heleda laiguna mu mälestustesse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: külma|laik, lume|laik, pigmendi|laik, päikese|laik, valguse|laik, värvi|laik, õlilaik.

valge laik
mingi senitundmata, läbiuurimata paikkond v. valdkond. Üsna vähe on maakeral veel valgeid laike. Valged laigud eesti kirjandusloos.