[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lörts ‹interj adv›
annab edasi lörtsamise heli; lorts. Sülitab lörts ja lörts maha. Märjad kingad teevad lirts ja lörts.

lörts ‹-i 21›

1. ‹s› märg lumi, lobjakas. Sajab, tuleb lörtsi. Tänavad, kõnniteed on lörtsi täis.
▷ Liitsõnad: lumelörts.
2. ‹s› lahja vedel toit v. jook, lake, lurr. *Ah, nüüd olen mina süüdi, et supp niisuke lörts ja lake? A. H. Tammsaare. *.. ei see [viin] ole mõni sakste lörts, vaid puhas vabariigi valge. B. Alver.
▷ Liitsõnad: supilörts.
3. ‹s› vilets, halva kvaliteediga riie vm. Sellest lörtsist ei tasu ülikonda õmmelda.
4. ‹adj› vilets, kehv. Lörts riie, paber.
5. ‹adj› lörtsine. Lörtsi ilmaga on jalad ja rõivad märjad.

lörts ‹-u 21› ‹s›

1. vähese püdela aine järsu liikumise heli; lorts. Läheb märgade kingadega, nii et lörtsud käivad.
2. väike kogus sellist ainet. Sülitab, nuuskab hea lörtsu.