[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lävi ‹läve 12› ‹s›

1. lävepakk v. selle koht ukseavas (mõttelise joone v. vööndina), künnis (1. täh.) Kõrge, madal lävi. Lävepakuga, (ilma) lävepakuta lävi. Üle läve (sisse, välja) astuma. Seisab lävel, läve peal. Perenaine ise ilmus, tuli lävele. Mine läve pealt eest. Mineja pööras lävelt tagasi. Läve ees on muru, lillepeenar. Enam ma oma jalga üle selle läve ei tõsta.
▷ Liitsõnad: aida|lävi, kambri|lävi, kodu|lävi, toa|lävi, ukselävi.
2. ‹hrl. väliskohakäändeis› piltl eraldav piir, piiriala, künnis (2. täh.) Oleme varsti uue sajandi lävel, astume üle uue aastatuhande läve, jõuame uue ajastu lävele. Väljasuremise lävel olevad taime- ja loomaliigid. Meeskond oli kaotuse lävel. Seisab tähtsa avastuse lävel. Jäi ellu, pöördus tagasi surma lävelt.
3. psühh aistingu tekkimiseks vajalik ärrituse minimaaltugevus
▷ Liitsõnad: kuulde|lävi, valu|lävi, ärrituslävi.