[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuulutus ‹-e 5› ‹s›

1. avalikult välja pandud v. ajakirjanduses avaldatud kirjalik teadaanne. Teatrietenduste ja kontsertide, koosolekute kuulutused. Tänavanurgal, teadetetahvlil, seintel on mitmesuguseid kuulutusi. Pani kuulutuse lehte, et maja müüa, vahetada korter suurema vastu. Ajaleht avaldab kuulutusi. Kuulutus ilmus ajalehes. Postile oli kleebitud mingi kuulutus. Ostja ilmus kuulutuse peale. Leidis kuulutuse kaudu töökoha. Etendus siiski toimub, kuulutused on juba väljas.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kuulutus, kino|kuulutus, kontserdi|kuulutus, korteri|kuulutus, müügi|kuulutus, oksjoni|kuulutus, otsimis|kuulutus, peo|kuulutus, reklaam|kuulutus, surma|kuulutus, teatrikuulutus.
2. suuline teade; kuulutamine. *..kuulutust ei keegi kandnud, / toonud teadust ükski neist. L. Koidula. *Kõla kuldne kuulutus: / kevade on käes! Jak. Tamm. || van mahakuulutamine. *Siis tuli teine paar end kuulutuseks üles andma.. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: sõjakuulutus.
3. ennustus, ettekuulutus. *..kuulutas linnale halba tulevikku. Kuidas kuulutus täide läinud, seda näitavad viletsad ahervared. E. Bornhöhe.
▷ Liitsõnad: tulevikukuulutus.