[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kube ‹-me 3› ‹s›
kõhu alaosa ja reie vaheline piirkond. Vesi ulatus kubemeni. Kaluril olid jalas kubemeni kummisaapad. Valu lõi kubemesse. Virutas vastasele jalaga kubemesse. Invaliidil on vasak jalg kubemest saadik ära. Sooled käivad kubemesse 'kellelgi on kubemesong'. || (loomadel:) kõhu külgmise piirkonna ja põlvepiirkonna vaheline ala. Vajutas, surus kannused ratsule kubemeisse. Hobuse kubemed tõmbusid kihutamisest niiskeks.