[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

korrus ‹-e 4› ‹s›

1. hoone osa, mille moodustavad ühel rõhttasandil asuvad ruumid, majakord. Esimene, teine, kümnes korrus. Elan kolmandal, üheksandal, alumisel, ülemisel korrusel. Lähen neljandale korrusele. || millegi muu korrusetaoline osa. Ta istus bussi, trammi teisel korrusel. *Üks teise korruse sõiduteedest, Corso Francia Roomas. H. Matve.
▷ Liitsõnad: all|korrus, allmaa|korrus, katuse|korrus, keldri|korrus, maja|korrus, mansard|korrus, pool|korrus, pööningu|korrus, sokli|korrus, vahe|korrus, ärkli|korrus, ülakorrus; laevakorrus.
2. mäend strekkidega ja kaevandusvälja piiridega piiratud kaevandusvälja osa