[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

koppel ‹kopli, koplit 2› ‹s›
ka põll taraga piiratud parem karjamaa, tänapäeval hrl. süsteemipäraselt hooldatav ja väetatav kultuurkarjamaa osa. Veiseid karjatatakse koplites. Kari sööb koplis. Ajas, laskis loomad koplisse. Läksin koplist hobust tooma. || piltl suur ebamugavana mõjuv ruum. Köök oli ilmatu suur koppel. *Villem kõndis mitmest töösaalist läbi – kõik päratud koplid täis masinaräga ja inimesi. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hobuse|koppel, karja|koppel, lamba|koppel, noorkarja|koppel, varsa|koppel, vasikakoppel; jooksu|koppel, kultuurkoppel.