[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kook ‹koogi 21› ‹s›

1. küpsisest suurem ja pehmem küpsetatud kondiitritoode. Ostsime kohvikust kooke. || (pannkoogi, ka tordi kohta). Ema hakkab kooki tegema, kooke küpsetama. Söödi kooke moosiga. Sünnipäevalapsele küpsetati suur kook. | piltl. *Sel [= lehmal] ükspuha, kas teeb koogi lauta või karjamaale.. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aleksandri|kook, besee|kook, biskviit|kook, hapupiima|kook, herkulo|kook, karusmarja|kook, kohupiima|kook, kondiitri|kook, kreemi|kook, liiva|kook, mandli|kook, marja|kook, mesi|kook, muna|kook, muretaigna|kook, napooleoni|kook, pann|kook, pipar|kook, plaadi|kook, puuvilja|kook, rabarberi|kook, rull|kook, rummi|kook, sünnipäeva|kook, šokolaadi|kook, vahukoore|kook, virsiku|kook, vormi|kook, õuna|kook, ülepannikook; lehmakook.
2. kõnek õlikook. *.. ostab [lehmadele] jõutoite, kooke ja kliisid.. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: kookos|kook, linaseemne|kook, maisi|kook, puuvilla(seemne)|kook, päevalillekook.

kook ‹koogu 21› ‹s›

1. puu, millel konks otsas. a. kaevukook. Kooguga kaev. Kooguga kaevust vett võtma. Koogu otsas rippus ämber. b. pajakook. Tõstis paja koogu otsa. Pada ripub lees koogu otsas. *Ahjusuu ees oli kolle kookudega padade riputamiseks.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: katlakook.
2. murd konks (1. täh.) *Adraga pandi kartul kevadel maha, sügisel võeti kõverate kookudega üles. H. Sergo.
3. ‹pl.› kõnek kaelkoogud. *Koogud kaela ja siis kaevult vett kandma! F. R. Kreutzwald.
4. kõnek riugas, vigur, konks

säh sulle kooki moosiga
ütlus ebameeldiva üllatuse, pettumuse korral. *„Ära enam televisioonis esine!” Säh sulle kooki moosiga. Minu jaoks oli see soovitus praegusel hetkel tsipake liiga otsekohene. E. Raud.