[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kohustus ‹-e 5› ‹s›

1. ülesanne, toiming vms., mille keegi peab sooritama kellegi korraldusel v. enda sisetunde sunnil. Kodanike õigused ja kohustused. Igapäevased, ühiskondlikud kohustused. Vaevalt oli üks töö lõpetatud, kui tulid uued kohustused. Poeskäimine oli Ilmari kohustuseks. Mari kohustuste hulka kuulus ka tubade koristamine. Ta täitis kõiki kohustusi korralikult. Tundis end vabana kõikidest kohustustest. Püüab oma kohustusi teiste kaela veeretada. Mulle tehti kohustuseks sellest teile teatada. Ma pean oma meeldivaks kohustuseks tänada kõiki, kes mulle selle töö valmimisel kaasa aitasid. || ‹pl.› teat. ametiga seotud tööülesanded. Juhataja kohustused võidakse mõnel juhul panna asetäitjale. Täitis ekspeditsioonil nii teejuhi kui ka töölise kohustusi. || koormis. Talupoegade kohustused mõisa vastu määrati kindlaks vakuraamatuis.
▷ Liitsõnad: ameti|kohustus, kooli|kohustus, kõrval|kohustus, liitlas|kohustus, lisa|kohustus, maksu|kohustus, müügi|kohustus, põhi|kohustus, sõjaväe|kohustus, teenistus|kohustus, töö|kohustus, vaikimis|kohustus, veo|kohustus, üldkohustus; feodaal|kohustus, küüdi|kohustus, naturaal|kohustus, teo|kohustus, voorikohustus.
2. sisemine, moraalne sund midagi teha v. millekski, kohus. Vanemlikud kohustused. Tal on kohustusi oma vanemate, perekonna vastu. Tundis kohustust sõpra hädas aidata. Pidasin oma kohustuseks sind hoiatada.
▷ Liitsõnad: au|kohustus, ema|kohustus, isa|kohustus, poja|kohustus, vanemakohustus.
3. lubadus, mis tuleb tingimata täita (hrl. seoses tööülesannetega). Ta täitis alati endale võetud kohustused. *Oli lubadus antud, oli avalik kohustus peale võetud, mis tuli täita. H. Raudsepp.
4. kohustav dokument. *.. pidi alla kirjutama kohustusele riigi radadest lahkuda kolme päeva jooksul. J. Semper.
▷ Liitsõnad: võlakohustus.