[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kodanik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. jur teat. riigi elanikkonda kuuluv isik, kel on selle riigi põhiseaduses ettenähtud õigused ja kohustused. Eesti Vabariigi kodanik. Kodanike põhiõigused, põhikohustused. Immigrandist sai hiljem Ameerika Ühendriikide kodanik.
2. elanik, asukas; isik. Tallinna kodanikud. Kodanike vastuvõtt.
▷ Liitsõnad: aukodanik; ilma|kodanik, maailmakodanik.
3. aj linnakodanik