[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kindral ‹-i 2› ‹s›

1. kõrgemate sõjaväeliste auastmete liik maa- ja lennuväes, ka selle liigi kõrgeim auaste; vastavas auastmes sõjaväelane. Johan Laidoner ülendati kindralleitnandist kindraliks. Diviisi komandöriks oli hallipäine kindral. | piltl. Sõraväe kindral 'karjapoiss'. *Vanaproua oli majas kindral, kes juhtis ja kamandas kõiki ja kõike. L. Promet.
▷ Liitsõnad: eru|kindral, jalaväe|kindral, kaardiväe|kindral, lennuväekindral; armee|kindral, brigaadikindral.
2. range korraga mungaordu, usuühingu vms. juht. Jesuiitide ordut juhib kindral koos nõunikega. Päästearmee eesotsas on kindral.