[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kihisema ‹37›

1. (vedeliku kohta:) tasase terava kahinaga ning mulle ajades liikuma. Gaseeritud vesi, limonaad kihiseb. Klaasides kihiseb šampanja, õlu. Piim on nii hapu, et lausa kihiseb. Vesi tõusis põhjast kihisedes ja mulle ajades üles. Soolaukad kihisevad ja korisevad. Kraavi põhjas oli kihisev muda. *Hall veeväli kihises ja kees tihenevas, lakkamatus vihmasajus. O. Tooming. || (keemisel). Elektripliidil kihises kohvivesi. *Toover .. keedab [priimusel] midagi. Väikeses plekknõus kihiseb tumepruun vedelik. L. Kibuvits. || piltl (tunnete, tundmuste kohta:) käärima, pulbitsema, kihama. Juba mõni pits võttis pea(s) kihisema. Ta tundis, kuidas kõik temas ärritusest kihises ja kääris. *Kuid ametimees aimas, et selle külastaja sees kihiseb vulkaan, mis varsti suitsu ja laavat võib pursata. H. Sergo.
2. hõõrdumisest, liikumisest teravalt, kõrgetooniliselt kahisema. *Ent pole näha mitte midagi peale [tuisus] kihiseva lumetuha. O. Luts. *Marjavarred ja sammal kihisesid ja kahisesid tuhandete kärmete sipelgajalgade all. H. Lepik (tlk).
3. (mingi hulga, massi kohta:) kiiresti, korrapäratult (hrl. ka häälekalt) liikuma, sagima, kihama. Kärbseparv kihises solgiaugu kohal. Niitjate peade ümber kihisevad sääsed. Rahutu rahvahulk kihiseb nagu sipelgapesa. | piltl. *Jälle kihises mu peas hulk mõtteid .. O. Luts.
4. millestki kihavast, liikuvast (kubinal) täis olema, kihama. Taigajõed, mõrrad kihisesid kaladest. Rabaserv kihises ussidest, sääskedest. Mädanevad toidujäätmed kihisesid tõukudest. Ärevile aetud laager kihises askeldavatest sõduritest. Tänav, väljak kihises sipelgapesana.
5. hrv (elu, tegevuse kohta:) vilkalt, hoogsalt käima, kihama. *.. siis pulbitses ja kihises Salaval hoopis teistsugune elu. A. Hint.