[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keele|kandja

1. kellelegi kellegi tegevusest v. ütlustest rääkija, pealekaebaja. Keelekandjaks oli ta oma õde, kes kõik vanematele ette rääkis. See mees on kintsukaapija ja keelekandja.
2. keelepeksja, klatšija, tagarääkija. Eit oli küla keelekandja. Ära usu keelekandjate loba! *On muidugi ka kadetsejaid keelekandjaid, kellele lõbu teeb liialdada ja irvitada. R. Sirge.