[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kasin ‹-a 2› ‹adj›

1. vähene, vähesevõitu, napp. Kasin toit, viljasaak. Kasin vara, sissetulek, palk, teenistus. Heina jätkus igale loomale kasin sületäis. Kasina lumega talv. Ruumis oli kasin valgustus. Tulemused, võimalused on väga kasinad. Kogemused, andmed jäävad kasinaks. Jõud oli kasin. Vanakese kuulmine ja nägemine muutusid aina kasinamaks. Kasinaid puhkehetki tuli hästi kasutada. Aeg on kasin, peab ruttama! Ta oli kasina jutuga mees. Kasina sündmustikuga teos. *Mida hilisemaks õhtu venis, seda kasinamaks kahanes Anne lootus venda täna veel näha saada. E. Vilde. || mõõdukas, vähesega leppiv, vähenõudlik. Kasin äraelamine. Söömises ja joomises oldi kasinad. Ta oli kasin ja kokkuhoidlik inimene.
▷ Liitsõnad: sõnakasin.
2. kõlbeliselt puhas, vooruslik, karske. Kasinad elukombed. Külarahvas elas puhast ja kasinat elu. *Ja mõtelge ometi, see mees ep olnud ülepea mitte kasin: jõi vahest viina ja suitsetas .. J. Peegel.